Today’s post is going to be bilingual. I see a lot of fellow estonians visiting my site and I want to have no barriers in spreading the word about a charity organization, that speaks to me loudly – Loose Ends Project.
The idea behind the Loose Ends Project is to connect people, who have lost a loved one with unfinished craft project and a finisher, a crafter, who finishes that project. Isn’t it amazing? Both my parents and my grandparents are no longer with us. Without exception they were all very artsy and crafty – painted, restored furniture, made jewelry, weaved, sewed, crocheted… you name it. I feel so connected each time I use their tools or crafted items and I would love to spread the feeling.
I have signed up as a finisher and now twiddling my thumbs and waiting for a project. My concern is that from my distant corner of the world I may need to wait for a long time… They always try to match the family with a finisher from close geographical spots. There is a subcommunity of finishers in Finland, but not in Estonia. And that is why I want to share this! To get the word out and let everyone know about this wonderful project!
Tomorrow the school starts. Over are the lazy days and also warmth, sadly. It’s raining heavily, my cat and dog just sleep and I felt the autumn chill in my bones today. Hopefully we’ll have the indian summer, I’d like to go pick some mushrooms.
Sügis on kohal. Vihma lausa kallab ja täna tundsin, et kodus on jahe. Algab see ebameeldiv aeg, mis jääb suvesooja ning kütteperioodi vahele. Homme liigub elu tagasi rutiini, lapsed lähevad kooli. Loodan siiski pikale vananaistesuvele, saaks mõnusalt seenel käia.
Tahan tutvustada ühte heategevusorganisatsiooni – Loose Ends Project. Nad sattusid minu Instagrami feed‘i ja olen “müüdud” esimesest hetkest. Organisatsioon tegutseb üleilmse võrgustikuna ning nende eesmärk on kokku viia inimesed, kes on kaotanud lähedase ja kellest on pooleli jäänud mõni käsitööprojekt ning lõpetaja, käsitöölise, kes selle eseme valmis teeb. Kas pole imeline? Minu vanemad ja vanavanemad on juba ammu siitilmast lahkunud. Nad olid kõik kunstnikud ja käsitöölised, olen pärinud nende tööriistad, mida kasutan. Mulle meeldib mõte, et nendel asjadel oma hing ja lugu ja ma tunnen neid kasutades mingis mõttes ühendust oma eellastega. Seda enam tundub mulle selliste mahajäänud projektide lõpetamine ääretult sümpaatse ettevõtmisena.
Panin end lõpetajana kirja ja ootan oma esimest projekti. Paraku pean tõenäoliselt väga pikalt ootama.. Kuigi organisatsioon tegutseb rahvusvaheliselt, ei teata siin ilmanurgas sellest kuigi palju. Ja eesmärk on kokku viia projekt ja lõpetaja võimalikult samast geograafilisest asukohast, et postikulud oleksid madalad. Lähim riik, kus on omaette lõpetajate kogukond, on Soome. Väga loodan, et peagi levib sõna ka Eestis ja saame oma oskustega tuua helgust ja hoida mälestusi.
Love,
Hedvig
omailm 