Aasta algus toob endaga kaasa uue energia, eks seepärast me kõiksuguseid uusaastalubadusi annamegi. Ma ei teinud elumuutvaid otsuseid, isegi rohkem trenni ei lubanud tegema hakata. Siiski, üldises alustamise tuules tegin omale tööplaani, et pooleliolevad tegemised (loe:kool) saaksid lõpetatud. Siiani on asjad edenenud hästi, olen suutnud oma plaanist kinni pidada ja päris mitmed pisikesed tüütud sabad ära lõpetada.
Jaanuari alguses jõudis lõpule minu coachiks saamise teekond. Tegin ära litsentsi eksami ja võin end uhkusega rahvusvaheliselt akrediteeritud coachiks nimetada (ACC ehk Associated Certified Coach)! Ma olen väga õnnelik ja tänulik, et sain sellel teekonnal olla. Coaching on mind inimesena nii palju kasvatanud ja ma olen oma armsate klientide pealt näinud, kui võimsad tööriistad on kuulamine, emotsionaalne toetamine ja pehme nügimine eesmärkide saavutamise suunas. Coachina soovin kindlasti jätkata, vaja on vaid kõva häälega maailmale öelda, et olen siin ja valmis 🙂
Kooli lõpp ja kutseeksam toimuvad millalgi sügisel, ilmselt oktoobris. Tundub, et aega ju laialt. Aga see tunne on lõks, mis lõpeb magamata ööde ja stressipuhangutega, nii palju olen siis elus õppinud. Tahan seekord targem olla, valmis olla, endaga rahul olla. Kuskilt on kõrva jäänud ütlemine, et ei olemas ükssarvikuid, on ainult pühendunud inimesed. Ja teine mõte, mida loomingulist teed alustavatele kõhklejatele korrutatakse – lihtsalt hakka pihta! Looming on protsess, sa võid terve maailma kokku mõelda, aga kuni sa reaalselt midagi tegema pole hakanud, ei vii need mõtted kuhugi.
Mina olen suur mõtleja. Ideid on mul palju, aga tegudeni jõudmine keeruline. Hirmus enesekriitiline olen ka. Üks mu hea sõber ikka muigab, et perfektsionisti elu ei ole kerge.
Nüüd minu otsus või lubadus iseendale – hakkan tegutsema! Hakkan teadlikult kujundama harjumust iga päev midagi joonistada, et mu käsi oleks soe ja mõtted saaksid vormi. Algatuseks ja harjumuse loomiseks alustasin 45 päeva väljakutset ehk võtan iga päev 15 minutit ja visandan midagi oma joonistusplokki. Ja et ennast kuidagi oma lubaduse ees vastutavana hoida, siis jagan seda joonistust oma instagrami lehel.
Minu teine lubadus on siin blogis oma tegemistest kirjutada. Ei ole kindlat teemat, rohkem tunnete ventileerimine ja minu kunstnikuks kasvamise teekonna kõhklused ja väljakutsed (sest ma tahan ennast määratleda kunstnikuna, see on ju okei?). Eks näis, kuhu ma välja jõuan 🙂 Luban, et postitan midagi igal pühapäeval. Ma armastan aeglaseid pühapäeva hommikuid kuuma kohviga, arvan, et see on hea aeg nädalale tagasi vaadata.
Heade mõtetega
Hedvig
omailm 